Üks raskusi uue meedia analüüsimisel on kahtlemata tõsiasi, et sotsiaalmeedia tulekuga on mitmed uue meedia lahendused koondunud suurte korporatsioonide rakendustesse. Toome siinkohal näiteks Facebooki, mis koondab endas nii uudisväärtusega sisu edastamist toimides nii alternatiivina traditsioonilisele meediale, grupivestlusi, mis varasemalt leidsid aset kõikvõimalikes jututubades kui ka näiteks gruppe, mis on analoogiks foorumitele. Taolised läbipõimunud lahendused on funktsionaalsuse koondamise seisukohast kasutajatele küll väga mugavad, kuid samas ka kergelt sõltuvust tekitavad.
Kui mõelda ühele valdkonnale, mida uus meedia on mõjutanud, sooviksin välja tuua kõikvõimalikud päris elus aset leidvad kokkusaamised ja kogunemised. 20.sajandi esimesel poolel olid haritlaste seas üle Euroopa populaarsed salongid, kus oli võimalik kohvi kõrvale maailma asju arutada. Osaliselt on küll alles jäänud luule-ja kirjandusõhtud, kuid salongi tüüpi suhtlust sellisel kujul enam ei leidu. Kui aga Sinu sotsiaalvõrgustikku juhtub kuuluma mõni kultuuritegelane, siis märkad peagi, et sotsiaalmeedia on selle rolli üle võtnud. Õhtusel ajal genereeritakse päevakajalisi teemasid kajastavate postituste alla pea sajapealisi kommentaarilõimesid, mille pikkused ületavad lühiartiklite omi. Sealjuures ei ole kirjutatu enamasti sugugi sisutühi, vaid toetub tugevalt välja arendatud argumentatsioonile.
Analüüsides ühiskonda laiemalt, näeme, et kodanikuühiskonna võtmes eksisteerib kahesugune mõju näiteks protestidele. Ühelpoolt on kõikvõimalike protestide raskuskese koondunud internetti - selmet tulla tänavale, allkirjastatakse protestisõnum hoopiski veebis. Olgu selleks siis viimase poole aasta karusnahafarmide sulgemise aktsioon või loomade tsirkuses kasutamise vastane allkirjakogumine. Vähemtähtsad pole siinjuures ka ühiskonnategelaste sõnavõtud oma sotsiaalmeedia kontodel protestijate toetuseks. Teine sotsiaalmeedia mõjuaspekt on protesti reaalsele toimumisele. See tähendab, selle korraldamise ning juhtimise, mõjutamisele. Seda tüüpi olukorda, kus protesti kulgu suunati sotsiaalmeedia kanalite vahendusel, nägime 2011. aastal Araabia kevade kontekstis (1) ning 2013. aastal Türgis. (2)
Kui internetti kolimise fakti see külg, mis puudutab tänaste inimeste internetisõltuvuse süvendamist, välja jätta, näeme ühte väga olulist positiivset mõju: alternatiivsed mõtteviisid ja arutelud jõuavad nüüdsest märksa suurema seltskonna käsutusse. Sotsiaalmeedia kalduvus koondada inimese sõprade ringi selline hulk inimesi, kellega igapäevaselt ei lävita, laiendab mõtteruumi piire ning interneti vahendusel toimuv suhtlus muudab ebaoluliseks meie geograafilise asukoha ning võimalikud piirangud liikumises. Massimeedia võimalused inforuumi kujundada on tänu sotsiaalmeediale senisest väiksemad ning iga riik, kes taotleb avatud ja demokraatlikku riigikorda, saab sellest vaid võita.
Kasutatud kirjandus:
1. https://mic.com/articles/10642/twitter-revolution-how-the-arab-spring-was-helped-by-social-media#.ryR61jV26
2. http://cds.nyu.edu/projects/social-media-protest-information-influence-turkeys-gezi-park-protests/
No comments:
Post a Comment