Ajal, mil mitmed tehnoloogiat ja veebi kajastavad teosed kaotavad kuude möödudes oma relevantsuses, muutub piraadipartei liikmete Rick Falkvingei ja Christian Engströmi autoriõiguste temaatikat kajastav teos päev-päevalt aina olulisemaks. Suuremale osale internetikogukonnast märkamatult suruvad suurkorporatsioone esindavad huvigrupid läbi seadusemuudatusi, millel on potentsiaalne mõju piirata meie kõigi internetikasutuse vabadust. Kusjuures viimane võib seisneda nii suurenevas kontrollis, privaatse suhtluse käest andmises või ka täielikus ligipääsmatuses internetikasutusele. Autorite argumentatsioon vaba failiedastuse kaitseks ei toetu mitte ainult vettpidavale loogikale, vaid toob sisse paralleele internetist välja poole jääva maailma ning seal kehtivate reeglite osas. Vaatame järgnevalt kahte kuuest autorite ettepanekust.
Järjekorras teine ettepanek soovitab, et autoriõigustega kaitstud materjalide levitamine ei tohiks olla keelatud juhul, kui selle taga ei ole majanduslikku motiivi. Võib muidugi vaielda majandusliku motiivi olemasolu ja täpsema sisu üle, kuid piirdugem hetkel olukorraga, kus autoriõigustega kaitstud materjalide levitamine ei panusta pangakonto seisu muutumisse. Sotsiaalmeedias on mitmel juhul sattunud patroniseeriva loengu ohvriks inimesed, kes on oma seinal või mõne postituse kommentaaris jaganud tasulise meediaväljaande artikli sisu. Sealjuures sõnavõtud on vaibunud niipea, kui lauale on jõudnud hüpoteetiline küsimus: "Kas Sa suhtuksid küsimusse samamoodi, kui ma jagaksin paberlehte füüsiliselt on sõbra või sõpradega?". Mõnel juhul järgneb sellele argumentatsioon leviku suurusest, mis interneti vahendusel on potentsiaalselt märkimisväärne, sageli aga teemapüstitus siinkohal soikub. Asetanud küsimuse rõhuasetuse põhimõttelisele ideele info jagamise kohta, märkame, et ajalehe toimetamine alumise korruse naabrile ei erine sisuliselt selle jagamisest sõpradega internetis. Täpselt samasuguse viite toovad oma teoses sisse ka Falkvinge ja Engström, kui nad väidavad, et reeglid internetis ja päris maailmas ei peaks erinema ainuüksi sellepärast, et tehnoloogia on muutnud meie võimalused informatsiooni jagada lihtsamaks.
Autorite viies soovitus kajastab loodud materjalide vaba kasutust uue loomingu sünnil. Mõtlema hakates on üllatav, et niivõrd lihtne tees nagu kehtib kirjasõnas tsiteerimise kontekstis ei ole veel jõudnud muusika või filmikunsti valda. Kui kunstivalda kalduva loomingu juures tulla hetkeks teadusmaailma poolele, näeme pea igas teadusartiklis, kuivõrd oluline on juba olemasoleva materjali ja uurimistulemuste süntees uute teadmiste sünni juures. Paikapidavad järeldused eeldavad head materjali, mille kogumine ühele uurijale või uurijate generatsioonile, võib käia üle jõu. Seevastu varasemat materjali kasutades ning sellele korrektselt viidates, liigume kiiremal sammul tulemuseni ning selmet kedagi ära kasutades hoopiski väljendame austust juba loodud töö vastu. Kaasaja filosoofide üks kandvaid mõtteid oli, et teaduse eesmärgiks peab olema selle ületamine, mis omakorda eeldab selle kasutamist. Miks ei peaks sama kehtima ka muu loomingu juures, kus taaskasutus ei tõsta pedestjaalile mitte ainult kaasaegset muusika kokku miksijat, vaid annab uue vaatenurga ka materjali esialgsele autorile. Kui me tõesti püüdleme avatud teadmistepõhise ühiskonnakorralduse poole, siis peaks autoriõiguste kaitstud materjalide kasutamine olema lubatud alati, kui täidetud on Falkvinge ja Engströmi esimene tees - "Muutumata moraalsed õigused" ehk autori õiglasele tunnustamisele.
On viimane aeg endalt küsida, millist maailma, ühiskond ja elu me soovime internetis kogeda ning millal on õigustatud piirata meid seal enam kui päriselus. Tasub silmas pidada, et mugavate suhtlusrakenduse kõrval on Telegram ja Wire ka tärkava protesti märgid võimalikele jälgimiste ja piirangute vastu ning loodetavasti on see vaid algus pikemal teekonnal avatud teadmistepõhise ühiskonnani.
No comments:
Post a Comment