Friday, February 24, 2017

Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu


Vaatleme kahte erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost ehk veebi tekkimisele eelnenud perioodist, millest üks on tänastele internetikasutajatele tuttav ning teine tänaseks täiesti mälestustest kadunud. 

Üks rakendusi Interneti varasemast ajaloost, mis tekkis enne veebi tulekut 1988.aasta augustil ning on jäänud alles tänaseni, on kahtlemata IRC - Internet Relay Chat. IRC'i loojaks on tollal Oulu ülikoolis ning täna Googles töötav Jarkko Oikarinen (1). Võrreldes tänaste sõnumirakendustega eeldab IRC'i kasutamine teatavat tehnilist taiplikkust serveri aadressi väljakirjutamisel, pordi valimisel ning kasutajanime loomisel käsurealt - see selgitab, miks IRC ei ole jõudnud massidesse vaid jäänud pigem piiratud seltskonna kasutada, sealhulgas olnud väga populaarne arvutimängurite seas.

Kuigi IRC'i kasutamiseks vajalike rakenduste kasutajaliides on aja jooksul kaasajastunud, on lahenduse enda tööpõhimõte väga lihtne - võimalus suhelda kanali põhiselt või privaatselt teiste inimestega. Võib nentida, et lihtsuses peitub võlu ja see on taganud IRC'ile piisavalt kasutajaid ka ajal, mil eksisteerib märksa lihtsamaid veebipõhiseid suhtlusrakendusi. Nooremale lugejale võib olla üllatuseks, et BOT'id olid olemas juba IRC'i ajal - lihtsamad BOT'id panustasid vestlusvoogu, keerulisematega sai küsida ilmaennustuse kohta või ligipääsu tasulistele uudistele. Üks suuremaid IRC servereid globaalselt on täna Freenode (2) ning Eestis Ircworld (3).

Võrdlemisi keeruline on leida näidet nähtusest, mis oleks tervelt planeedilt kadunud, kuid kui keskenduda Eesti kontekstile, võime täie kindlusega väita, et füüsilist asukohta omavaid filmilaenutusi varasemal kujul enam ei eksisteeri. Linnapildi mälust on need sageli keldrikorrustel asunud poed otsekui pühitud. Need on asendunud ühelt poolt internetipõhiste lahendustega nagu näiteks Netflix või Amazon Prime Video või müüakse DVD formaadil filme hoopiski muusikapoodide lettidel. Kahtlemata mängib oma osa piraatlus kas failide alla laadimise näol Torrentitest ja voogteenuste kasutamisel.

Tehnoloogia poolelt on ühtlasi loogilise põhjuse ja/või tagajärjena pildilt kadunud VHS mängijad. Seda toetab ka fakt, et kui otsida Googlest märksõna "VHS mängija müük", siis ainsad vasted pärinevad järelturult. Samas pole sugugi välistatud, et sarnaselt vinüülide ja vinüülimängijate tagasitulekule näeme me ühel hetkel piiratud huviliste seltskonna käes taaskord populaarsust kogumas VHS kassette ja mängijaid.

Kasutatud kirjandus: 
1.https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Relay_Chat
2.https://en.wikipedia.org/wiki/Freenode
3.http://www.ircworld.org/

Monday, February 13, 2017

Noppeid IT ajaloost



Mõeldes infotehnoloogilistele läbikukkumistele, meenuvad esimese näitena kaasaskantavad polaroid stiilis printerid. Nutiseadmega ühilduvad printerid, mille kasutuseesmärgiks on nutiseadmega tehtud piltide välja printimine, on minu hinnangul läbi kukkunud mitmel põhjusel. Ühelt poolt on nutiseadmete põhimõtteline eesmärk salvestada olulist informatsiooni digitaalselt, mitte lihtsasti kaduval paberilehel, teiselt poolt ei ole nutiseadmega tehtud piltide kvaliteet võrreldav kaasaegse kaamera võimekusega, mis seab kahtluse alla nutiseadmega tehtud piltide välja printimise mõttekuse. Lõpptarbijale suunatud kaasaskantavate printerite kõrval on minu hinnangul läbi kukkumisele määratud ka näiteks Instagrami piltide printimiseks mõeldud külmkapi suurused seadmed kaubanduskeskustes, mille kontseptsioon ei sobitu Instagrami ideega ega teeni hästi sealsete piltide kvaliteeti. 

Teise läbikukkumisena julgen tuua välja Google nutiprille. Pikka aega meediakajastust pälvinud toode jõudis küll turule, kuid selle krõbe hind, möödapanekud disainis ning küsitav funktsionaalsus üheskoos komplitseeritud privaatsusküsimustega sundis maailma üht suurimat korporatsiooni peagi projekti lõpetama. On tõenäoline, et jõulised läbimurded nutiprillide või virtuaalse reaalsuse seadmete osas ootavad meid alles ees, kuid hetkeseisuga on küsitav, millist probleemi võiksid need täpsemalt lahendada, kui välja arvata meditsiini või geolokatsiooni temaatikaga seotud kasutusvõimalused. Vaidlemata vastu, et häälkäsklusele reageeriv prillipaar võib olla käepärane olukorras, kus kaks kätt hõivatuna soovime pildistada üles mõne olulise dokumendi või turismiatraktsiooni, on sellist tüüpi funktsionaalsus siiski pigem meelelahutuslik kui reaalselt eluks vajalik.

Vaadates riistvaraliste lahenduste kõrval tarkvara põhiste toodete poole, meenuvad 2000ndate algusaastate kõikvõimalik internetipõhised raadiokanalid, mis kadusid sama kiiresti kui nad turule jõudsid. Kui esialgu tekkis tegevuse lõpetanud raadiojaama kohta kiirelt asemele uus kanal, siis aastate jooksul on juurdekasv lõppenud. Ühelt poolt on nende ebaedu soodustanud tugevateks brändideks kujunenud teenusepakkujad nagu näiteks Spotify või iTunes, teisalt kuulatakse muusikat ühe enam koos videopildiga Youtube või Vimeo vahendusel. Osaliselt oleme tunnistajaks interneti ja raadio vahelise sünergia põhimõttelisele puudumisele - kui esimene eeldab täit, sealhulgas visuaalset, tähelepanu, siis viimane toimib sageli pigem taustajõuna. Tervitatav on seegi, et erinevalt raadiost, võimaldab näiteks Spotify või iOS podcast'i funktsionaalsus teha valiku just endale huvipakkuva seast, raiskamata aega muusikale ja sisule, mis kuulajat tegelikult ei kõneta.