Pekka Himaneni raport Soome Parlamendile aastast 2004 käsitleb võimaliku tuleviku vaatepunktist mitmeid infoühiskonnaga seotud teemasid. Kokkuvõtvalt võib väita, et suurem osa ideid on realiseerunud, sealjuures silmapaistvalt aktuaalsed on kolm rõhuasetust, mida käsitleme järgmistes lõikudes.
Üks kandvaid mõtteid Himaneni artiklis puudutab heaoluriigi poole püüdlemist. Selle teesiks on artiklis küll otseselt viitamata, kuid inglise filosoofi John Rawlsi mõttekäik, et õiglane ühiskond on see, mille inimesed kujundavad, kui nad lähtuvad võimalikkusest sündida ise ükskõik millisesse ühiskonnagruppi. Artikkel toob välja, et heaoluriigi teenuseid ei pea pakkuma ainult mitte riik, vaid ka erasektor, mida oleme näinud teostumas ühistranspordisektori näitel, kus teatud transpordiühendusi teostavad eraettevõtted, keda doteeritakse. Keerukusi sellel teel mainib artikli autor nii vananeva rahvastiku, mille aktuaalsust oleme kogenud pensioniea tõstmise näitel kui ka riikidevahelise maksupoliitilise võitluse kontekstis, kus iga riigi huvides on olla aktraktiivne riik, kus tegeleda ettevõtlusega. Viimast on Eestis eest vedanud näiteks Reformierakonna poliitika.
Artiklit analüüsides võib järgmise pidepunktina nimetada kultuuri, kommunikatsiooni ja kreatiivsuse rolli infotehnoloogilises revolutsioonis. Oluline on mõista, et innovatsiooni taga pole ainuüksi tehnoloogiline edenemine iseeneses, vaid ka kommunikatsiooni roll uute ideede implementeerimisel. See on eriti oluline juhul, kui uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab näiteks uut tüüpi riistvara või käitumise muutmist ning võimalusest per se on olulisem inimeste suunamine nende kasutamisele. Infotehnoloogia ja kultuurivaldkonna omavahelise suhte tugevnemist võime näha näiteks viimastel aastatel tekkinud Garage48 "Arts and hardware" või Tallinna Ülikooli "Loomehäki"korraldamise näitel, kus taaskord saab edu pandiks sageli ühelt poolt innovatiivne valdkondade kombineerimine ja teiselt poolt lahenduse tugev kommunikatsioon. Himanen toob ühtlasi infotehnoloogiliste lahenduste kvaliteedi kõrval sisse äri ja turunduse kvaliteedi roll muutmaks müüdavad tooted reaalset kasumit loovaks.
Kolmanda kandva mõttena võib nimetada kultuuri enda rolli muutumist. Näiteks töökultuuri olulisuse kasvu tööandja atraktiivsuse osas näeme Eestis selliste idufirmade nagu Pipedrive või Transferwise pealt, kelle jaoks talentide värbamine on lihtsam läbi tugeva meeskonnavaimu toetava keskkonna, mis on valdkonna spetsialistide seas üldteada. Sama väide kehtib kui mõelda töö tähenduslikkuse peale ning võimaluse üle end töö raames teostada. Täna edukad ettevõtted näevad, et töötajad ootavad töölt enamat kui õiglast palka ja häid töötingimusi. Seda on sealhulgas hiljuti kriitiliselt käsitlenud organisatsioonikultuuri uurija Simon Sinek. 1 Kultuuri roll on lisaks väärtuste kandjale muutunud ka väärtusruumi piire nihutavaks: välistööjõu värbamise kontekstis on oluline, et (töö)kultuur oleks avatud erinevustele, olgu selleks rass või seksuaalsed eelistused. Sealhulgas töötab antud väide ka teisipidi: välistööjõu värbamise kõrval on multikultuursus mõjuv argument ka kohalikele inimestele endale.
No comments:
Post a Comment