Mõeldes infotehnoloogilistele läbikukkumistele, meenuvad esimese näitena kaasaskantavad polaroid stiilis printerid. Nutiseadmega ühilduvad printerid, mille kasutuseesmärgiks on nutiseadmega tehtud piltide välja printimine, on minu hinnangul läbi kukkunud mitmel põhjusel. Ühelt poolt on nutiseadmete põhimõtteline eesmärk salvestada olulist informatsiooni digitaalselt, mitte lihtsasti kaduval paberilehel, teiselt poolt ei ole nutiseadmega tehtud piltide kvaliteet võrreldav kaasaegse kaamera võimekusega, mis seab kahtluse alla nutiseadmega tehtud piltide välja printimise mõttekuse. Lõpptarbijale suunatud kaasaskantavate printerite kõrval on minu hinnangul läbi kukkumisele määratud ka näiteks Instagrami piltide printimiseks mõeldud külmkapi suurused seadmed kaubanduskeskustes, mille kontseptsioon ei sobitu Instagrami ideega ega teeni hästi sealsete piltide kvaliteeti.
Teise läbikukkumisena julgen tuua välja Google nutiprille. Pikka aega meediakajastust pälvinud toode jõudis küll turule, kuid selle krõbe hind, möödapanekud disainis ning küsitav funktsionaalsus üheskoos komplitseeritud privaatsusküsimustega sundis maailma üht suurimat korporatsiooni peagi projekti lõpetama. On tõenäoline, et jõulised läbimurded nutiprillide või virtuaalse reaalsuse seadmete osas ootavad meid alles ees, kuid hetkeseisuga on küsitav, millist probleemi võiksid need täpsemalt lahendada, kui välja arvata meditsiini või geolokatsiooni temaatikaga seotud kasutusvõimalused. Vaidlemata vastu, et häälkäsklusele reageeriv prillipaar võib olla käepärane olukorras, kus kaks kätt hõivatuna soovime pildistada üles mõne olulise dokumendi või turismiatraktsiooni, on sellist tüüpi funktsionaalsus siiski pigem meelelahutuslik kui reaalselt eluks vajalik.
Vaadates riistvaraliste lahenduste kõrval tarkvara põhiste toodete poole, meenuvad 2000ndate algusaastate kõikvõimalik internetipõhised raadiokanalid, mis kadusid sama kiiresti kui nad turule jõudsid. Kui esialgu tekkis tegevuse lõpetanud raadiojaama kohta kiirelt asemele uus kanal, siis aastate jooksul on juurdekasv lõppenud. Ühelt poolt on nende ebaedu soodustanud tugevateks brändideks kujunenud teenusepakkujad nagu näiteks Spotify või iTunes, teisalt kuulatakse muusikat ühe enam koos videopildiga Youtube või Vimeo vahendusel. Osaliselt oleme tunnistajaks interneti ja raadio vahelise sünergia põhimõttelisele puudumisele - kui esimene eeldab täit, sealhulgas visuaalset, tähelepanu, siis viimane toimib sageli pigem taustajõuna. Tervitatav on seegi, et erinevalt raadiost, võimaldab näiteks Spotify või iOS podcast'i funktsionaalsus teha valiku just endale huvipakkuva seast, raiskamata aega muusikale ja sisule, mis kuulajat tegelikult ei kõneta.
Vaadates riistvaraliste lahenduste kõrval tarkvara põhiste toodete poole, meenuvad 2000ndate algusaastate kõikvõimalik internetipõhised raadiokanalid, mis kadusid sama kiiresti kui nad turule jõudsid. Kui esialgu tekkis tegevuse lõpetanud raadiojaama kohta kiirelt asemele uus kanal, siis aastate jooksul on juurdekasv lõppenud. Ühelt poolt on nende ebaedu soodustanud tugevateks brändideks kujunenud teenusepakkujad nagu näiteks Spotify või iTunes, teisalt kuulatakse muusikat ühe enam koos videopildiga Youtube või Vimeo vahendusel. Osaliselt oleme tunnistajaks interneti ja raadio vahelise sünergia põhimõttelisele puudumisele - kui esimene eeldab täit, sealhulgas visuaalset, tähelepanu, siis viimane toimib sageli pigem taustajõuna. Tervitatav on seegi, et erinevalt raadiost, võimaldab näiteks Spotify või iOS podcast'i funktsionaalsus teha valiku just endale huvipakkuva seast, raiskamata aega muusikale ja sisule, mis kuulajat tegelikult ei kõneta.
No comments:
Post a Comment